VÄLISEST TINGLIKUST MÕJUST EEMALDUMINE & MIDA “STRATEEGIA + AUTORITEET” TEGELIKULT TÄHENDAB

Human Design on imeline tööriist ja ainus viis, kuidas Sa sellest päriselt kasu saad - on seda praktiliselt oma ellu rakendades.
Ehk siis eksperimenteerides nende killukestega, mida Sa süsteemist teada saad ning mis Sinuga resoneeruvad.

❁

Human Designi nö vundament on “Strateegia + Autoriteet” ning selle juurde tuleb ikka ja jälle tagasi tulla - ka siis, kui Sa tead juba väga palju. Teadmised üksi muutust ei loo!

❁

Strateegia näitab ära loomuliku toimimisviisi!
Meie jaoks tähendab see vastamist elule!

❁

Selleks, et vastata tuleb aga luua avatus - tekitada seina uks ning seejärel olla teisel pool seina (kodus) kohal, et märgata seda, mis/kes koputama tuleb.

Kõiki ja kõike sisse lasta ei tasu - uks tuleb avada (loe: “jah” öelda) ainult soovitud või kasulikele külalistele (neile, kellele “jah” ütlemine on Sinuga kooskõlas või viib edasi).

❁❁❁


Kui me jätkame kodu, ukse ja külalise näitega, siis just Autoriteet on see kõige adekvaatsem “täiskasvanu” kodus, kes annab objektiivselt märku sellest, milliseid külalisi (inimesed, ideed, pakkumised, võimalused) tasub sisse lasta.

Sa ju tead isegi, et külalisi on erinevaid, aga ühel või teisel moel mõjutab iga külaline Sind, Su kodu ja Sinu “koduseid” ressursse (mõni tuleb koogi ja kingitustega, teine võtab aga pool Su päevast ning sööb külmkapi ka veel tühjaks).

❁❁❁


Ehk siis kujundlikult ja lihtsustatult:

sakraalina on väga vaja olla kohal ja keskmes iseendas ja oma “kodus”, luua avatus (uks), märgata võimalusi (kes tuleb koputama) ning seejärel targalt otsustada toetudes sellele kõige targemale osale endast (Autoriteet) keda või mida tasub oma ellu lubada ning millele on tark öelda “ei”.

❁❁❁

Kuulates väliseid Autoriteete (sisuliselt kogu müra meie ümber ja peas, sh. sõbrad, lähedased, tuttavad ja spetsialistid, kes “teavad paremini” või “on targemad kui mina”) loobume me sakraalidena isiklikust vastutusest ning hakkame oma energia ja tähelepanuga panustama kellegi (või millegi) teise heaolusse.
Enamasti ei ole meil õrna aimugi keda või mida (millist süsteemi või inimest) me oma ressursside ja eluenergiaga teenindame.
Koguaeg on vähe ning endale (sh selleks, mis päriselt oluline) KUNAGI EI JÄTKU!
Mis tähendab seda, et kui Sul on koguaeg puudu aega, energiat, raha… siis tasub vaadata objektiivselt kuhu annad Sa igapäevaselt kõige rohkem tähelepanu. Tõenäoliselt mitte sinna, kus see looks enamat!

❁❁❁

Kujundlikult jätkates:

Kui Sa jätad oma koduukse hooletult lahti või lased sinna sisse kõik punase jopega inimesed (sest koolis öeldi, et jõuluvana kannab punast ning kõik punast kandvad külalised tulevad kingitustega), siis suure tõenäosusega mööduvad Su päevad teenindades kõiki punast kandvaid võõraid, kellest enamus mitte ei too kingitusi, vaid kulutavad Su aega, tähelepanu ja energiat (+söövad ka külmkapi mitu korda päevas tühjaks). Varsti levivad linnas kuuldused, et kusagil on tüüp, kes teenindab valimatult kõiki punase kandjaid ning ühel hetkel on Su ukse taga juba järjekord. Ühel hetkel ei ole Sul aga enam võimalik tööl käia, sest punases tüübid võtavad kogu aja ja energia ning Sinu sahver saab tühjaks.

Sakraalina ei saa ju ikkagi võõraste teenindamist ju enne lõpetada, kui kõik ressurssid kokku kuivavad (läbipõlemine või minu muu energiakriis sh. “raha pole”).
Jah, “sakraalne pühendumine” on parajalt trikiga värk. Sellel on sageli komme töötada meie vastu.

Igatahes, jõudes “energiakriisini”, tekib saamatu ja abitu tunne!
Kuna meid on sakraalidena õpetatud väikesest peale enda kuulamise asemel tegema seda, mida meile öeldakse, siis läheme me tavaliselt nendes olukordades otsima välist nõuannet, soovitust või validatsiooni - kedagi, kes ütleks mida ja kuidas tegema peab. Tegemist võib olla sõbra, spetsialisti, religiooni, valitsuse, õpetuse, süsteemi või raamistikuga (misiganes annaks uue struktuuri mille järgi toimetada).

Oletame, et seekord võtad Sa ühendust sõbraga, kellel näiliselt läheb väga hästi ning kes tundub täpselt teadvat keda ja millistel alustel tasub uksest sisse lasta ning keda mitte.
Sõber ei ole soovitustega kitsi, tema ütleb, et ust ei tohiks avada kellelegi, kellel pole sinist mütsi (teda on nõnda õpetatud).
Ja nii lähed Sa tagasi koju ja kordad sama mustrit lihtsalt sinise mütsiga tüüpidega.

Pikk ja lohisev näide, aga iva on selles, et seni kuni me toetume oma valikutes (selles, mida me oma ellu laseme ning kuhu energiat pühendame) välistele autoriteetidele ning nende juhistele/soovitustele, kulutame me oma ressursse (eeskätt tähelepanu, aga sellega koos lähevad musta auku ka aeg, vitaalne ja loov eluenergia ning takkaotsa raha ka), ei loo me päriselt midagi enamat ning ühel või teisel moel kordame sama kannatuste ja rahulolematuse spiraali üha uuesti ja uuesti.

Punase jopega naine võib olla asendunud sinise mütsiga mehega, aga muster on sama, kannatus ja tulem ka.

Ainus viis sellest spiraalist välja tulla on hakata vaatama sissepoole. Pöörduma selle “kõige targema tüübi” poole ruumis ning käsitlema iga koputajat individuaalsel moel - avama ust vastavalt olukorrale.
Ütlema igas olukorras “jah” sellele, mis heliseb kaasa ja “ei” sellele mis mitte, sõltumata jopedest, mütsidest ning nende värvist.

❁❁❁

Sakraalne Autoriteet avab ukse ainult neile, kellega kaasneb rõõm ja elevus.
Emotsionaalne autoriteet vaatab algusest aknast ja alles mõne hetke möödudes jõuab järeldusele, kas ukse taga olev tüüp toob ikka endaga kaasa rõõmu ja elevuse või mitte.

Generaator on kohe ukse taga ja õige tundega uut tulijat sisse juhatamas.
Manifesteeriv Generaator piilub enne uksesilmast ning saab kinnituse, kas külaline sobib või mitte.

❁❁❁

Human Design vundament ja sügavam sisu on tegelikult väga lihtsad. Tea, kuidas Sinu “UKS” maailma toimib ning õpi seda targalt kasutama.

Teoorias kõlab see lihtsalt, aga kuna meie mentaalsed konstruktsioonid ning sisemised seosed on palju keerulisemad, kui “punane jope” või “sinine müts” ning nendest on aastakümnete jooksul kujunenud automaatsed käitumismustrid ja harjumused, siis nendest eemaldumine on teekond.
Vana struktuuri ei saa lammutada, kui asemele ei ole kerkimas midagi uut.

❁❁❁

Seetõttu ongi Human Design mind nii väga köitnud - selle abil on võimalik väikeseid asju argielus praktiseerides ja muutes hakata looma ja kujundama järk-järgult täiesti uut (ja ainult Sulle endale sobivat) struktuuri, samaaegselt eemaldades sujuvalt neid jupikesi vanast, mis enam ei kanna!

❁❁❁

Ja see nõuab julgust, tahet ning pühendumist.
Vana võib lammutada kiiresti, aga uut struktuuri üleöö ei ehita.
Kui lammutada vana asendamata seda uuega, kukkub maja Sulle peale ja proovi ennast siis sealt välja kaevata (ammugi raskuse all kannatades midagi veel ehitama hakata).

❁❁❁

Palju on küsitud, mis on Sakraalse Seikluse sügavam eesmärk - see ei tundu olevat mingi kogemusblogi ega ka HD koolitus.
Ja jah, see seiklus ei ole kumbagi ja milliseks ta täpselt kujuneb, seda näitab ka ainult teekond ise (ma olen 3/5, kõik on võimalik :D).

AGA!

Ma tahan näidata Sulle seda eelnevas näites mainitud ust (uut võimalikkust) ning seda tarka tüüpi, kes Sul seal kodus elab (kuidas Sa saad igal elulisel ristmikul õppida toetuma iseendale sõltumata sellest, mida teied ütlevad või arvavad).
Lisaks jagada (mulle omasel lihtsustaval moel) väikeseid praktilisi nippe ja nõkse, mida rakendades on Sul võimalik testida kas ja millest saad Sina hakata ehitama uut konstruktsiooni - mis kannab ja mis mitte Sinu jaoks - ning samal ajal laskma lahti jupikestest vanast (mis kunagi hoidsid “maja püsti”, aga nüüd juba piiravad ja ahistavad ning põhjustavad Sulle kannatusi).

EHK SIIS…

Kuidas asendada jäigad mentaalsed struktuurid (mille päritolu me enamasti ise ka ei tea ning mille valiidsuses me võibolla pole kunagi varem isegi mitte kahelnud) samm sammult ja vaikselt sisemise tarkusega.

Teisisõnu viia Sind teekonnale, kus Sa saaksid väikeste reaalsete sammude haaval tegema nähtavaks oma tegelikkust ning seejärel hakata vaikselt kivi-kivi haaval üles ehitama toekamat ja rahuldustpakkuvamat elu mistahes Sinu jaoks aktuaalses valdkonnas (aga kuna Sa oled sakraal, siis ilma loomingulise eneseväljenduse ja tööta me nagunii kuidagi ei saa, seega aiman juba millele me pigem palju tähelepanu pöörame).

Ja ajal, mil uus on veel ebakindel ning vana juba lagunemas, on toetav keskkond ja innustavad kaasteelised üliolulised.

Mis täpselt saab, kuidas saab ning milliseks või kui pikaks see teekond (Sinu, minu või meie) jaoks kujuneb, seda ei pea üks sakraalne tüüp ometi ette teadma :)

Hea seiklus algab küll taotluse ja sihiga, aga viib erutavasse tundmatusse!